stimulsC1
lietvārds/stˈimuls/1. deklinācija · vīriešu
Skaidrojums
Parādība, apstākļu kopums, līdzeklis u. tml., kas stimulē (ko); ierosinošais kairinājums.
Locījumi
| vsk. | dsk. | |
|---|---|---|
| Nominatīvs | stimuls | stimuli |
| Ģenitīvs | stimula | stimulu |
| Datīvs | stimulam | stimuliem |
| Akuzatīvs | stimulu | stimulus |
| Lokatīvs | stimulā | stimulos |
| Vokatīvs | stimul | stimuli |
Tulkojumi
- Englishstimulus, incentive
- Русскийстимул
- Українськастимул
- Lietuviųstimulas, paskata