traucējumsB2
lietvārds/trˈaut͡seːjums/1. deklinācija · vīriešu
Skaidrojums
Paveikta darbība, rezultāts --> traucēt (1).
Locījumi
| vsk. | dsk. | |
|---|---|---|
| Nominatīvs | traucējums | traucējumi |
| Ģenitīvs | traucējuma | traucējumu |
| Datīvs | traucējumam | traucējumiem |
| Akuzatīvs | traucējumu | traucējumus |
| Lokatīvs | traucējumā | traucējumos |
| Vokatīvs | traucējum | traucējumi |
Tulkojumi
- Englishdisturbance, disorder, interference
- Русскийнарушение, помеха
- Українськапорушення, перешкода
- Lietuviųsutrikimas, trukdis